LA DOLCE VITA
Nino Rotast Hans Zimmerini
Muusikaline teekond läbi kõige armastatumate filmide
Muusika erinevatelt heliloojatelt
Koreograafia: Agnese Omodei Salè
www.ballettodimilano.com
Ballett di Milano uus lavastus avas Itaalia Kultuuriinstituudi ja Itaalia saatkonna kutsel 2024.aasta oktoobris Med Film Festivali Marokos.
Film ja muusika on alati olnud lahutamatult seotud: heliribad loovad meeleolu, võimendavad emotsioone ja muudavad filmistseenid meeldejäävaks. Nagu suur Ennio Morricone ütles: "Filmi jaoks loodud muusika peab enne kõike olema lihtsalt hea muusika." See on muusika, mis paneb meid unistama, armuma ja kaasa elama suurtele tunnetele.
Ballett La Dolce Vita: Nino Rotast Hans Zimmerini on austusavaldus sellele maagilisele sidemele muusika ja kino vahel. Agnese Omodei Salè koreograafia viib publiku haaravale teekonnale läbi kultusfilmide ja nende muusika, austades legendaarseid heliloojaid — Oscarite, BAFTAde ja David di Donatello auhindade laureaate. Tants ja muusika äratavad ellu stseene ja tegelasi, luues erilise kunsti ja emotsioonide maailma.
Teekond algab 1960ndate Roomast, kus meenutatakse Federico Fellini suurteost La Dolce Vita. Seejärel kõlavad tuttavad meloodiad filmidest Amarcord, 8½ ja Romeo ja Julia. Hommikusöök Tiffany juures helid viivad vaatajad peene nostalgiaga täidetud õhkkonna.
Ennio Morricone loodu toob publiku lähemale Itaalia kino õrnale ja melanhoolsele hingele, näiteks filmidega Once Upon a Time in the West ja Nuovo Cinema Paradiso.
Oscariga pärjatud heliloojatele pühendatud austusavaldus jätkub Dario Marianelli emotsionaalse muusikaga Anna Kareninale, mis peegeldab loo traagikat ja kirge.
Elliot Goldenthali värvikad ja elujõulised helid äratavad ellu Frida Kahlo maailma, samas kui Clint Manselli ja Hans Zimmeri võimas helilooming annab lavale dramaatilisust ja sügavust.
Lavastuses kõlavad ka palad, mis ehk pole otseselt filmide jaoks loodud, kuid on filmikunstiga lahutamatult seotud, nagu Sway filmist Shall We Dance? ja Dmitri Šostakovitši kuulus Valss nr 2, mis on saanud Giffoni filmifestivali tunnusmeloodiaks ja kõlab ka filmis Primo Carnerast.
Esimene vaatus lõpeb elu ja rõõmu hümniga — lauluga La Vita è Bella Roberto Benigni samanimelisest filmist, mille muusika (helilooja Nicola Piovani) võitis 1999. aastal Oscari.
Etenduse teine osa viib emotsionaalse kõrghetkeni Maurice Raveli maailmakuulsa Boléroga. See hüpnootiline ja järk-järgult hoogu koguv pala, mida Claude Lelouch kasutas oma filmis Boléro (1981), on esitatud Balletto di Milano eksklusiivses koreograafilises tõlgenduses. Iga liigutus ja žest järgib muusika kasvavat pinget, viies lõpuks võimsa visuaalse ja emotsionaalse plahvatuseni.