Elmo Nüganen: on oluline, et muutused Vene Teatris tulevad teatri enda seest
Elmo Nüganen toob Vene Teatris lavale Marius Ivaškevičiuse Ukraina sõja teemalise näidendi "Jumalad". Kultuurisaates "OP" sõnas Nüganen, et on väga oluline, et Vene Teatri püüd olla osa Eesti ja Euroopa teatrisüsteemist, tuleb teatri enda seest.
Marius Ivaškevičiuse teosed on Eesti teatrivaatajale juba tuttavad, näiteks pärineb tema sulest läinud aastal Eesti Draamateatris etendunud "Totalitaarne romaan". "Jumalad" põhineb aga kolmel tõestisündinud Ukrainas esimesel sõja-aastal toimunud lool, mille keskmes on näitleja, noor ema ning dokumentalist. "Lugu räägib sellest, kuidas need kolm naist püüavad selles olukorras ellu jääda ja jääda inimeseks. Neid viib loos edasi armastus oma lähedaste vastu, kelle elusid nad püüavad päästa. See räägib inimestest, kes on sõjaohvrid," tutvustas Nüganen.
Näitemängu pealkirja "Jumalad" ei pea Nüganeni sõnul võtma otsesõnu. "See võiks panna inimesed saalis mõtlema, et kes on need, kes võtavad endale õiguse otsustada teiste inimeste, võib-olla isegi rahvaste, inimkonna saatuse üle. On nad jumalad, pseudojumalad? Või oleme me ise nad mingisugusele pjedestaalile tõstnud, saamata aru, kellega tegelikult tegemist on."
Lavastus etendub nii eesti- kui ka venekeelsena kahe erineva trupi mängu läbi. Nüganeni huvitab, kuidas reageerib lavastusele eesti ja kuidas vene vaataja. "Kui vaataja vaatab ära kaks versiooni, siis ta võib ise selle ära aimata, mis seal erinevus on. Mind huvitab eriti, kuidas vene vaataja vaatab, millal selles saalis tekib haudvaikus ja sa tajud, et neil on klomp kurgus või mille peale nemad naeravad ja vastupidi," sõnas Nüganen.
Lavastuses teeb kaasa ka Elmo Nüganeni tütar Saara Nüganen, kellega on prooviprotsessis vahel ka lahkarvamuste ja aruteludeni jõutud. "Mulle tundub, et vahel ta on isegi liiga kriitiline, aga kuna ma saan aru, millest see tuleb, siis ma lasen sellel rahulikult olla. Mulle meeldib, et ta hoolitseb nende asjade eest, et ta räägib mulle seda, mida ta räägib," sõnas lavastaja.
Vene Teatris on Nüganeni sõnul käimas hetkel muutused. "Selle muutuse on toonud uus teatri juhtkond, uued näitlejad. Vene Teater liigub praegu selles suunas, et ta püüab identifitseerida ja liikuda selles suunas, et ta oleks osa Eesti teatrisüsteemist, eesti kultuuri osa, et nad laias laastus oleks Euroopa teatrikultuuri, mitte vene teatrikultuuri osa. Kõige olulisem on, et need protsessid käivad," ütles Nüganen.
"See, et seda ei juhi ja ei anna käske kultuuriministeerium, vaid see toimub teatris sees, on ülioluline. Me elame demokraatlikus kodanikuühiskonnas, see peab tulema teatrist seest, mitte, et keegi ülemus või keegi jumal ütleb läbi hääle, kuidas tuleb teha. Me ei ole sellises riigis," lisas Nüganen.
Ivaškevičiuse näidendis on Nüganeni sõnul tunda, kuidas autor otsib uut meetodit, kuidas üht või teist teemat käsitleda. "Ta otsib ja teeb seda teises dramaturgilises tehnikas, kui ta tavaliselt on kirjutanud. See paneb ka mind kui lavastajat samamoodi otsima teisi vahendeid, et seda edasi anda," sõnas ta.
Nüganen usub, et täielikku rahulolu enda lavastusega tahab mingil perioodil iga lavastaja. "Ta püüab seda teha nii heaks kui tema mõistus võtab. Nüüd on küsimus selles, kas saab mõistus otsa ja sa oled rahul sellega või saab aeg otsa, sest juba on esietendus. Aga teatrit saab veel timmida ja päris palju, ta on nagu salat, paned midagi juurde ja täna õhtul on see niisugune," rääkis lavastaja.