Vene Teatri rahvusvaheline projekt
Tom Stoppardi adaptatsioon Gérald Sibleyrase näidendist "Tuul mühiseb paplites".
Lavastuses kasutatakse Giedrius Puskunigise loomingut.
„Hästi tehtud näidend“ – võiks kõlada prantsuskeelse algmaterjali lühiiseloomustus. Auväärsed kriitikud kipuvad selle väljendi peale nina kirtsutama, aga publikule mõjub see magnetina.
Tom Stoppard pälvis 2006. aastal näidendi ingliskeelse tõlke eest Laurence Olivier'i auhinna parima komöödia kategoorias. Meie aja üht silmapaistvamat näitekirjanikku ja intellektuaali köitis näidendi teema, mille ta muutis veelgi universaalsemaks, üldistusjõulisemaks. Näidendi kangelased, sõjaveteranid, mitte ainult ei seisa naiivselt, liigutavalt ja naljakalt oludele vastu, vaid jätavad need tähelepanuta. Olles oma parimad aastad ja tervise lahinguväljadele maha jätnud, eelistavad nad nüüd oma elu elada ja suhteid klaarida.
Vene Teatrit ja lavastuse loojaid paelus selle näidendi puhul võimalus rääkida olulistest asjadest ilma paatoseta. Kuna ümberringi on nii palju sõdu, tundub kangelaste „Esimene maailmasõda” peaaegu mütoloogilise sündmusena. Leedu lavastaja Rolandas Atkociunas kutsus rollidesse kolm säravat näitlejat – lätlase Girts Kruminši, Linnateatri legendi Rain Simmuli ja Vene Teatri publiku lemmiku Aleksandr Ivaškevitši – ja andis loole uue, aktuaalsema tähenduse. Lavastuses säilis siiski kõik näitekirjanike poolt ette nähtu – kergus, peen lüürika, õrn iroonia ja uskumatu huumor.
Elujanu, mida demonstreerivad ekstsentrilised unistajad ja võluvad veteranide kodu asukad (kes pole sugugi veel vanad inimesed!), tõotab mõjuda publikule ergastavalt – „Kangelased” on elujõulisemad kui paljud meie hulgast.
NB! Lavastuses kasutatakse ebatsensuurseid väljendeid