Kodu, mida enam ei ole – Vene Teater avas Vabamus ukrainlastele pühendatud installatsiooni

Okupatsioonide ja vabaduse muuseumis Vabamu on tänasest võimalik tutvuda ukrainlastele pühendatud installatsiooniga „Kodu“. Vene Teatriga koostöös valminud audiovisuaalses installatsioonis kasutatakse sümbolina pommirünnakus purunenud elumaja kujundit. 

Vabamu tegevjuht Ivo Lille sõnul on oluline Eesti sünnipäeval mõelda ka kolm aastat tagasi alanud sõjale. „Inimesed on ilmselgelt huvitatud, mis maailmas toimub. Tahetakse olla kursis, kaasa rääkida ja üritada mõjutada seda, et see sõda lõppeks ja inimesed saaksid koju tagasi pöörduda,“ rääkis Lille. 

Üheks selliseks väljundiks on kindlasti skulptuurne ja heliline installatsioon „Kodu“, mis on inspireeritud ühe ukrainlase loost. Ta elas mitu kuud Mariupolis pommitatud majas. „Ta laadis oma telefoni elektritõukeratta akust ja lõi endale korteri koridori väikese „turvapiirkonna“,“ rääkis installatsiooni autor Aleksandr Žedeljov (kunstnikunimega Faershtein) Žedeljov.

Installatsiooni südames on Ukraina must klaver, mis on tükkideks võetud, jättes mulje, et see oleks justkui sõja käigus hävinenud. Klaveri leidmine oli Žedeljovi sõnul kuu aega kestev protsess. Potentsiaalseid klavereid oli mitu, aga tal oli kahju hästi hoitud ja korras klavereid „hävitada“. Installatsioonis kasutav klaver leiti lõpuks Lasnamäe noortekeskusest.

Žedeljov lisas, et teda on alati liigutanud isiklikud lood: „Selle loo puhul oli tunne, et tahan teha audiovisuaalse objekti, kus klaverit ei saa enam kasutada.“ 

Hävinenud klaverit ilmestab ka kõlaritest kostuv lünklik klaverimäng, mis on Žedeljovi sõnul muusika, mida saaks mängida, aga kahjuks klaveri purunenud seisu (või sõja) tõttu enam ei saa. 

Installatsiooni avamisel said külastajad kuulata ka tiksuva kella taustal viit inimest läbisegi vene, inglise, ukraina ja eesti keeles valjult rääkimas. Külastajatele jäi kõrva sõnad: „Ukraina“, „Venemaa“, „sõda“, „põhiseadus“, „rahu“ ja „mõju“. 

Näitust külastanud Vene Teatri näitlejanna Anna Sergejeva rääkis, et tema jaoks on installatsiooni mõte ühtaegu häving ja mäletamine. „Mu süda on korraga Eesti ja Ukrainaga, sest need on mu kaks kodumaad. Eestis on pidulik päev täis rõõmu, kuid samas praegu ei saa unustada, et sel päeval kolm aastat tagasi hakkas kõik tasapisi hävinema. Inimesed kaotasid nii kodu kui ka elu,“ ütles Sergejeva.

Installatsioon on Vabamus avatud maini.www.delfi.ee