Lavastaja Dan Jeršov: jutud Vene Teatri kremlimeelsusest on naeruväärsed

Reedel esietendub Vene Teatris EMTA lavakunstikooli magistrandi Dan Jeršovi lavastus "Teisipäev on lühike päev", mille autoriks on vene näitekirjanik Svetlana Petrijtšuk, kes on Venemaal poliitvang ja keda süüdistatakse terrorismi õigustamises.

Näidend räägib kompromissivaba armastuse hävitavast mõjust, mis ületab nii geograafilised kui inimestevahelised piirid ning uurib, kui kaugele on inimene võimeline oma valikute eest vastutama. Lavastaja Dan Jeršovi sõnul on ettevalmistused täies hoos ning magamata öid on palju.

Lavastus tuleb lavale Vene Teatris, mille sisemistest veendumustest on viimasel ajal palju juttu olnud. Jeršovi sõnul on Anne-Lii Päiv kõik vajaliku ära öelnud ning jutud, et teater oleks kremlimeelne, on Jeršovi sõnul naeruväärsed. "Oma isiklikust kogemusest ma seda ei näe. Meil on väga palju ukraina sõjapõgenikest noori näitlejaid," selgitas Jeršov.

Jeršov leiab ka, et vene kultuur ei ole süüdi, et Ukrainas lendavad pommid. "Vene kultuur ei tapa kedagi," tõdes Jeršov, kelle lavastus valmib Vene Teatriga koostöös ning tal on hea meel, et trupp saab näidendit originaalkeeles eestikeelsete subtiitritega mängida.

Peagi lavale jõudvas lavastuses, mille sisu toimub vähemalt näidendi tekstis Hiina ja Venemaa piiril, on arvestatavas koguses poliitikat. "Ega me vaakumis ei ela ja muidugi ma võtsin lavastuse ema ja poja suhet kui riigi ja rahva suhet. Sellised vägivaldsed suhted ei pea ainult perekonnas olema, vaid võivad ka riigis olla," selgitas Jeršov.

Svetlana Petrijtšuk, näidendi autor, on poliitvang, kelle kohtuprotsess Venemaal parajasti käib. "See on väga kurb lugu. Kahjuks ei jõua ma lavastusprotsessi ajal seda nii palju jälgida, aga see on Kafka moodi absurd, mis seal toimub. Täiesti mõttetu. Esimest korda vist näidendi eest süüdistatakse inimest, mis on täielik absurd," nentis Jeršov.

Kuigi Jeršov on kolleegi käekäigu pärast mures ja tal on ka otsene kontakt Petrijtšuki abikaasaga, siis ei tahaks ta öelda, et valis näidendi ainult poliitilise konteksti tõttu, vaid eelkõige pakkus talle huvi siiski tekst ise.Vaata