E. T. A. Hoffmanni samanimeline jutustus avaldati esmakordselt 1816. aastal ja tänapäeval on see maailma üks tuntumaid muinaslugusid.
Peategelane, väike tüdruk Marie, saab jõulukingiks pähkleid purustava mänguasja Pähklipureja. Tüdruk aimab, et see nukk kannab endas kummalist saladust. Lootes saladusele jälile jõuda, suundub ta võlumaailma, kus segunevad reaalsus ja fantaasia...
See lugu kummalisest mänguasjast on saanud arvukate teatri- ja kinolavastuste ning isegi multifilmide aluseks. P. Tšaikovski maailmakuulsa balleti "Pähklipureja" libreto (autor M. Petipa) põhineb just Hoffmanni teosel. Hiljuti, 2018. aastal valmis sellel jutustusel põhinev muinasjutufilm "Pähklipureja ja neli kuningriiki", mille lavastasid Lasse Hallström ja Joe Johnston.
"Ma soovisin lavastuses säilitada Hoffmanni jutustuse originaalteksti, mis on nii südamlik ja toob meisterlikult esile muinasjutulised hea ja kurja arhetüübid" - räägib lavastaja Irina Kondrašova, lisades: "See tekst on juba iseenesest muusikaline. Seetõttu saab meie lavastuses olema palju plastilisi lahendusi ja koreograafiat. Muidugi sünnib ka tõeline jõuluime - unistused täituvad! Aga mis on üldse unistus? See on segu fantaasiast, unest ja reaalsusest."
Imed juhtuvad siis, kui neisse kogu südamest usutakse. Vene Teater kutsub lapsi ja täiskasvanuid etendusele "Pähklipureja", et uskuda üheskoos imedesse.