28. jaanuaril 18:00 jääb ära lavastus „Delhi tants”.
NB! Oma soovist vahetada piletid Vene Teatri teistele etendustele palume teavitada kassat hiljemalt 28.01. 2024.
E-piletite omanikel palume kirjutada aadressil kassa@veneteater.ee, märkida juurde pileti number ja teise etenduse nimetus ja kohad, mille vastu soovite vahetada piletid.
Juhul, kui siiski soovite tagastada piletid palume kirjutada aadressiltagasiost@piletilevi.ee. E-piletite omanikel palume kirja sisus märkida enda tellimuse number. NB! Raha tagastatakse samale kontole millest oli sooritatud ost.
Tavapileti omanikel palume kirjutada oma piletite ID numbrid ja rekvisiidid, kuhu soovite saada tagasimakse.
Vene Teater vabandab ebamugavuste pärast.
Lavastaja Filipp Loss:
“Kõigepealt pean ma vaatajaid hoiatama – see ei saa olema lõõgastumist pakkuv meelelahutuslik etendus… Kuidagi juhtus nii, et ma olin väga palju kuulnud näidendist “Delhi tants”, aga kuni selle aasta märtsini ei olnud seda ise lugenud.
Kuigi Venemaal oli näidend 10 aastat tagasi, kui ta ilmus, väga populaarne ja jäi mulje, et «Delhi tantsu» lavastakse kõikides teatrites, ei olnud ma ise ühtegi selle näidendi lavastust näinud. Käesoleva aasta kevadel lugesin teksti esimest korda läbi, seejärel vaatasin ära filmi, mille lavastas oma näidendi põhjal Ivan Võrõpajev ise… Ja see tekst haaras mind täielikult oma võimusesse.
Igaüks meist - mõistagi juhul, kui tal on süda õiges kohas - kannab endaga kaasas omaenda ja võõraste valu koormat, enda ja võõraste kannatusi, enda ja võõraste tragöödiaid. Meie teadvus ei tee suurt vahet omal ja võõral - paljud meist kannatavad ja elavad kaasa ühtmoodi jõuliselt. See rõhub sind nagu õhusammas, sa nagu ei tunnegi seda, aga lennata selle raskuse all ei saa. Me elame maailmas, kuhu on kogunenud nii palju kurjust ja hädasid ning me peame leidma oma viisi, kuidas ümbritseva universumi valuga koos eksisteerida.
Võrõpajevi tekst kannab endas absoluutselt selget ja arusaadavat filosoofiat, kus paljud näevad ilmselt tugevat religioosset allteksti, terviklikku ja mõjuvat õpetust, meie maailma käsitlevate vaimsete väärtuste korrastatud süsteemi. See süsteem tundus mulle väga täpne ja sobis täielikult.
Teisalt aga võlus mind kui lavastajat “Delhi tantsu” väga ilus ja elegantne mänguline struktuur, kus kõik on kogu aeg muutumises, kus näitlejate omavaheline dünaamika on pidevas arengus ja teisenemises.
Antud näidendit on erakordselt huvitav mängida ja ma olen veendunud, et sellest kujuneb lavastus, mida ka vaatajal on väga huvitav jälgida ja mis läbi terve etenduse hoiab publiku tähelepanu erksana. See näidend sobib kahtlemata kammerlikku ruumi. On väga tähtis, et näitlejatelt vaatajateni jõudev energia saaks liikuda väga intiimses ruumis. Näitlejad ei tohi seda forsseerida suure saali reeglitest lähtuvalt.
Pean kohe hoiatama, et lavastus pole kaugeltki mitte šõu, ega ka kutse veeta üks meelelahutuslik õhtu. Me ei sea endale ülesandeks lihtsalt lahutada vaatajate meelt ühe või teise looga. Me oleme endale seadnud palju kõrgema eesmärgi – rääkida vaatajatega sellest, mis on oluline ja tõsine...
See on väga positiivne, ligimesearmastusest kantud näidend, mis suhtub publikusse väga hoolivalt. Ta ei sunni vaatajat mitte millekski, vaid teeb lihtsalt ettepaneku koos näitlejatega etteantud teemal kaasa mõelda.
Ja veel – ma soovisin moodustada näiteseltskonna ainult nendest näitlejatest, kellega koos on mul tõeliselt hea töötada, kes mind usaldavad ja keda ma, Vjatšeslav Polunini definitsiooni järgi, „tahaksin emmata”. Lisaks selgus, et kõikide näitlejate puhul seostusid näidendi süžee ja konfliktid väga sügavalt isiklike kogemustega. Iga „Delhi tantsus” osaleja jaoks on see lugu tema enda isiklikust kogemusest, tema enda läbielamistest ja õppetundidest, tema isiklik filosoofia.”
Ivan Võrõpajev – näitekirjanik, lavastaja ja näitleja. Sündis 1974. aastal Irkutskis. Lõpetas Irkutski teatrikooli, hiljem õppis Moskvas B. Štšukini nimelises Teatriinstituudis. Töötab ja lavastab erinevates Venemaa, Euroopa ja USA teatrites.
2013-2016 juhtis Moskva kaasaegse dramaturgia teatrit “Praktika”. 2019-2021 töötas Moskva Okko Teatri peaprodutsendina. Praegu on Varssavis tegutseva erateatri “VEDA PROJECT” kaasasutaja ja peaprodutsent.
Ta on mängufilmide "Pääsemine", "Delhi tants", "Eufooria" ja "Hapnik" stsenarist ja režissöör. Teinud lühifilme "Reklaami õigustes", "Tunnetada" ja filme teatrilavastustest "Entertainment", "UFO", "Ilusate liblikate maailm".
Ta on võitnud auhindu paljudel filmi-ja teatrifestivalidel: Veneetsia filmifestival, “Kuldne Mask”, “Nika”, “Kinotavr”, rahvusvaheline festival “Kontakt” (Poola), “Uus draama”, “Triumf”, “Vene dramaturgia lootus”, Heidelbergi kaasaegse dramaturgia festival (Saksamaa) jt.